Vestlusel ei ole tavaliselt tööajatabelit. Kes teema leidis, kes esimese nalja tegi, kes kuulas ja kes õigel hetkel järgmise küsimuse küsis, jääb enamasti arvele võtmata. Nii ongi ilmselt parem. Muidu peaks õhtu lõpus veel panused kokku arvutama.
„This shirt is doing most of the social work.” on otsustanud selle arvestuse siiski avada. Suurem osa tööst on särgi kanda. Vähemalt särgi enda hinnangul.
See lause on üsna pika jutuga rõiva kohta, mis väidab end suhtlemise ära korraldavat. Ta ulatub kitsas tulbas mööda rinda alla: THIS, SHIRT, IS, DOING, MOST, OF THE, SOCIAL, WORK. Kaheksa rida, jäme plokkkiri ja punkt. Särk võtab oma ülesannet tõsiselt. Esimese hooga on tal öelda rohkem kui mõnel avarepliigil.
Just lause pikkus annab naljale midagi juurde. Ühes lühikeses reas oleks see kiire märkus. Praegu peab pilk liikuma allapoole, sõna sõna järel. Kui lõpuks jõuad „WORK.” juurde, on tekst sinu tähelepanuga juba tükk aega tegelenud. Ta on teinud väikese osa sellest tööst, millest ise räägib.
Kõige olulisem sõna on „most”
Lause võiks öelda, et särk teeb kogu töö. Siis oleks see üsna täielik loobumisavaldus: rõivas suhtleb, inimene lihtsalt viibib kohal. „Most” jätab asja pooleli. Suurem osa. Kandjale jääb midagi alles.
See väike reserv muudab sõnumi palju inimlikumaks. Sa võid nautida suhtlemise ümber käivat nalja ja samal ajal täiesti hea meelega juttu ajada. Võid ühel õhtul rääkida rohkem, teisel kuulata. Särgile trükitud lause ei pea muutuma sinu ametlikuks iseloomustuseks, millele tuleb edaspidi iga kord vastata.
Siin ongi eneseiroonia jaoks hea koht. Seltskonda minekuga võib kaasas käia veider ootus, et kohe peab olema midagi huvitavat öelda. Nagu oleks kohaloleku kõrval veel eraldi etteaste. See särk annab võimaluse selle ootuse üle muigata. Ta esineb hästi agaralt sinu nimel ja teeb oma agaruse samal ajal nähtavaks.
„Judging You” loos saab mõttes toimuv hindamine poolelioleva töö kuju. „This Shirt Is Doing Most of the Social Work” viib töö väljapoole: tegevuses on nähtav tekst ise. Mõlemal juhul tuleb nali sellest, et midagi argist kirjeldatakse natuke liiga ametliku ülesandena. Siin on selle ülesande täitjaks pealegi T-särk.
Aga mida üks kiri tegelikult teha saab? Ta saab anda ühise alguspunkti. Keegi võib märgata lauset, sina võid märgata, et ta märkas. Sellest võib tulla jutt või lihtsalt vastastikune muie. Kumbki ei vaja järgnevat tõestust, et õhtu on nüüd edukalt alanud. Naljale pole vaja tulemusaruannet.
See eristab teda ka „Not Here to Explainist”, kus sõnum tõmbab seletamisele piiri. Siinne kiri on seltskonda juba sisse astunud ja endale ülesande võtnud. Ta jätab kandjale võimaluse tulla järele omas tempos. Kui sulle meeldib selline ausalt pisut laisk tööjaotus, on särgi mõte üsna kiiresti käes.
Kõige toredam on see, et teksti ei pea lõpuni tõsiselt võtma. Võid kanda seda ka õhtul, mil oled ise kõige jutukam inimene lauas. Siis on särgi enesehinnang lihtsalt eriti helde. Tema väidab endiselt, et tegi suurema osa ära.
Panused võibki kokku arvutamata jätta. Jutt läheb edasi.
Anti
(see tüüp, kes teeb neid särke)
Blacksunset.ee
