Kaelkirjak seisab sirgelt ja vaatab otse ette. Päikeseprillid on ees, kõrvad oma kohal, suu kinni. Kui oled näinud esimest Black Giraffe’i, märkad erinevust üsna kiiresti: seekord ei näita keegi keelt.
Võiks arvata, et sellega saab üks kaelkirjakupilt lihtsalt viisakamaks. Tegelikult muutub terve tegelane. Black Giraffe 2 paistab olevat pildistamise tingimustega tutvunud ja nõustunud korraliku portreega. Väikese muige jättis siiski endale.
Sama loom, teine ilme
Esimeses Black Giraffe’i loos rikkus välja sirutatud keel kogu väärika poseerimise ära. Just see oli tema võlu. Uues kujunduses pole ühtegi sama valju vempudetaili. Kaarjas suujoon annab näole leebema ilme ja prillid varjavad endiselt silmi.
See jätab vaatajale teistmoodi ruumi. Võib näha rahulikku muiet, kerget rahulolu või kedagi, kes kuulas pika seletuse lõpuni ja ei pea vajalikuks midagi lisada. Ükski neist pole särgile kirjutatud. Pildil on lihtsalt piisavalt nägu, et talle ise mõte külge panna.
Hea loomategelase puhul piisab vahel väga väikesest nihkest. Prillid ei ole muutunud ametlikumaks ja kael pole saanud uut ülesannet. Suu joon on teine ning selle ümber muutub kogu portree lugemine.

Pikk kael annab pildile ruumi
Kaelkirjakul on üks üsna ilmne eelis, kui temast püstist kujundust teha. Pikk kael venitab silueti alla, pea ja kõrvad hoiavad üleval laiemat osa. Laigud jagavad selle pika pinna väiksemateks ebakorrapärasteks tükkideks. Nii ei jää kael lihtsalt sambaks, mille otsas on prillid.
Mustad prilliklaasid on näo juures kõige rahulikumad suured pinnad. Nende ümber on rohkem jooni ja laike, alt tuleb pikk kitsas kael. Kompositsioonis on küll palju väikseid detaile, kuid tervikust saab kiiresti aru: loom, prillid, ilme.
Ümber ei ole raami, looduspilti ega seletavat teksti. Kaelkirjak saab omaette seista. See sobib portree mõttega hästi, sest pilk ei pea tema näoni jõudmiseks läbi muu tegevuse liikuma.
Nali, millel pole viimast lauset
Sõnumiga särgil on nali sageli lõpuni kirjutatud. Siin jääb see pildi sisse. Päikeseprillides kaelkirjak on juba iseenesest natuke absurdne vaatepilt, aga tema enda ilme ei paista seda probleemiks pidavat. See rahu teebki pildi toredaks.
Mõmmi Või Midagi mängib äratundmise piiriga: kui vähe on vaja, et mingi kuju tuttav tunduks. Black Giraffe 2 puhul tunned looma kohe ära. Lahtiseks jääb hoopis see, mida ta enda arvates teeb. Poseerib? Kuulab? Ootab, kuni ülejäänud seltskond valmis saab?

Kui sulle meeldib selline kerge pildihuumor, saad selle kaasa võtta ilma suure avalduseta enda kohta. Sa ei pea olema seltskonna naljamees ega pidama kaelkirjakut oma hingeloomaks. Vahel ongi meeldiv kanda pilti, mille nägu sulle meeldib.
Esimene Black Giraffe rikkus grupipildi ära. Teine võib täiesti vabalt olla see, kes seisab tema kõrval ja teeb näo, et ei tunne teda.
Anti
(see tüüp, kes teeb neid särke)
Blacksunset.ee
Viited ja lingid:


